Konkursitöö "Liblikõieline"

2. rühma lapsed
Juhendajad: Maiu Põldoja, Kristi Virula
Pärnu Lasteaed Mai

Ühistöö "Liblikõieline" autorid

Konkursitöö "Liblikõieline"

5. nädala nipp: Väike nali olgu igas päevas - rõõmus meel hoiab haigused eemal.

Enne rahvusvahelist naljapäeva on nali meie igapäevane külaline. Viimase neist viskas Anna-Ingram mänguhoos, kus mingil imelikul põhjusel kõik rühma lapsed käpuli põrandal mängisid valjuhäälselt kräunuvaid kasse. "See pole siin mingi hernekasvatus, vaid rohkem nagu kassikasvatus!" oli tüdruku kommentaar.
Nädala alguseks olid herned kasvanud ikka mehe moodi.

Esmaspäeval sai kasvutabelisse lisatud juba hoopis suuremad numbrid.

Viimane aeg pisikesed grilltikud toekama toestuse vastu.
Kõrgekasvulisemad "Ermed" said pikemad, madalamad "Valmad" lühemad kärbised.

Ühise tööna valmis ka konkursitöö. Pisikesed näpud voltisid ja kleepisid liblikaid ning õisi. Kokku saigi "Liblikõieline".

Sel nädalal vastasime ka nädalaküsimusele.
 

Miks on mügarbakteritel koos hernega hea elada?

• mügarbakterid saavad hernetaimelt oma kasvuks vajalikku orgaanilist ainet
• suurema taime varjus on turvalisem elada
• mügarbakterid saavad kinnituda hernetaime juurtele, et vesi neid mullas liiga sügavale ei uhuks

Kas sina tead õiget vastust? Kui mitte, siis uuri välja!

Ilmahoiatus!!!
Ärge end esimese kuumaga ära kõrvetage! 1. aprillil lubab 16 soojakraadi!

Tervitades
Kristi ja Maiu

4. nädala nipp - Riietu vastavalt ilmale, pole halba ilma, on vaid vale riietus.

Riietumine on kevadel päris keeruline, sest ilmaolud muutuvad väga kiiresti.

Kalendri järgi algas esmaspäeval kevad ja hommikul oli taevas imeilus päike, kuid juba lõunast algas Pärnus tihe lumesadu ja peagi kattis maad valge lumevaip. Oskad sa siis arvata, millise jopega hommikul tulla?

Ootasime veel selle nädalani, et mõni ülestõusmata herneseeme oma nina mullast välja pistaks, kuid ei tea, mida mõni seeme ootab. Kas järgmist kevadet?  

Kahekümnest herneseemnest on üles tõusnud seitseteist taime. „ERME” seemnest seitse taime ja „VALMA” seemnest kümme taime. 

Sellel nädalal on herned nii pikaks kasvanud, et vajasid juba kõrgustesse pürgimiseks tugesid. Mõõtmisel selgus, et kõige lühem taim oli 3cm ja kõige pikem 30cm. Toestasime taimi esialgu pulkadega, kuid järgmiseks nädalaks  tuleb vaadata midagi toekamat.

Mõõtmistulemusi uurimas

Rühma nädala teemaks oli  tervislik ja tasakaalustatud toitumine. 

Teisipäeval rääkis tervishoiutöötaja lastele toidupüramiidist ja sellest, kui olulised on aedviljad (herned, oad) meie tervisele. Peaksime neid sööma iga päev.   

Neljapäeval oli juur- ja köögiviljade päev. Lugesime raamatukogust võetud luuletusi ja lugusid hernest. Saime teada, kuidas herneid saab hernekaunast kiirest kätte. Maitsesime nii konserv- kui külmutatud herneid. Küll need maitsesid hästi!

Hernes purgist mekib hea, kuid seda lapsed veel ei tea, et suvel aiast peenra pealt, on herned veelgi maitsvamad!

Nädala küsimust ootasime ja ootasime ja ootasime veel, kuid siis saime teada, et koolides on vaheaeg ja küsimust ei esitatagi.

See aga ei tähenda, et meie teie käest mõistatust ei küsi.

Mõista, mõista ...

Ühe kuue sees mitu ümarat meest?

Kaunist kevade jätku soovides

Ene ja Kristi

PS! Ärge esmaspäeva hommikul sisse magage!

3. nädala nipp - Ava oma loomemeeled - loomine vabastab mured

Sel nädalal olime nii loojad kui loodu nautijad, kuid kõigest ikka järgemööda.
Esmaspäeva hommikul üllatas meie hernekasvatus juba päris pikkade taimekestega. Tekkis juba tahtmine neile tuge otsima minna, aga pidasime siiski paremaks pisut oodata.

Sellised nad siis olid!

Teisipäeval tähistasime emakeelepäeva. Lapsed rääkisid oma lemmikraamatutest. Koolilapsed said lisaks nautida saalis etendust hiirest, kes oskas mitmeid keeli.

Kolmapäeval külastasime raamatukogu. Kellele pakkus põnevust bussisõit, kellele uhked raamatud, see sõltus juba lastest enestest, kuid üks oli kindel, suur sõprusetera raamatute vastu sai külvatud ka kõige pisema lapse südamesse.

Väike huviline.

Lisaks tekitasime raamatukogus segadust. Soovisime laenutada raamatuid, kus oleks sees jutte või luuletusi hernestest. Esimese hooga ei tulnudki kellelegi muud meelde kui Printsess herneteral või Jack ja oavars, kuid pisut tuulamist kartoteegis ja omaenese mälus, ja ..... siin nad on!

Meie raamatusaak.

Kuid tuleb tunnistada, et lihtsate killast see ülesanne polnud.

Ja neljapäeval me harjutasime (tegelikult kõigil teistel päevadel ka ning samuti eelmisel nädalal), et reedel esitada kogu rühmaga teistele silmaravirühmadele etendus Muna.
Lapsed olid nii tublid! Kõigil oli oma osa hästi selge, hääl tugev ning liikumine täpne.

Hetkepilt etendusest.

Mõtlesin pikalt, kas jagada teiega ka videot või mitte ja otsustasin seda mitte teha. Las jääb midagi ka tulevikku, üllatuseks.

Kuid nüüd herneste juurde tagasi.
Nädala küsimuseks oli Kuidas nimetatakse hernetaime kooskasvamist?
On see:
- sündroom
- sümbioos

- sümfoonia

- sümpaatia

Vastuse võite saata kirjakesega lasteaeda.

Mõnusat kevade algust soovides

Kristi

2. nädala nipp - Lähen õigel ajal magama - hea uni on tervise alus.

Kes siis magamisest ei hooli. Meie rühma kõige pisemgi teab, et kes magab see kasvab ja saab terveks ning tugevaks. Anna-Ingram teadis ütelda, et magama peab, muidu kasvavad jalad maa külge kinni.
Palju need lapsed nädalavahetusel magasid, ei oska öelda, kuid pisikestel külvatud herneteradel selleks küll aega ei jäänud. Esmaspäeva hommikul olid mitmed usinamad juba oma peakese mullast välja pistnud. Reedeks oli väljas suurem enamus külitust, üheksa Valma ja seitse Erme hernekestest.
Igaks päevaks jätkus lastel uudistamist.
Aega jäi ka näputööks.
Meisterdustest valmisid hernekaunad ja hernesupp.

 

 Herneid kasutati mängus supi keetmisel ja käe täpsuse treenimisel.

Pärast mängu sai harjutada ka koristamist. Herneterasid leidus nii laua peal kui laua all. Mõni oli isegi nukunurka teki alla pugenud. Ei tea, kas taheti katsetada muinasjutus Printsess herneteral kuuldut või korjas keegi tagavara.
Jutukesi hernestest mõtlesid lapsed ise ka välja.
Triinu (7a) kaasabil jutustas meie jutuvestja Gregor (6a) alljärgneva loo.

KUIDAS VÄIKE HERNES SUUREKS KASVAS?

Elas kord väike hernes. Tema nimi oli Priit. Tal oli ema, isa ja väike vend. Nad elasid ühes väikeses külas. See oli Herne küla. Ühel päeval aga juhtus selline asi, et väikesel hernepoisil hakkas igav. Priit mõtles, et läheb vaatab, mida seal Hernekülas põnevat tehakse. Seal külas oli kombeks nii, et kõik aina naersid ja tööd ei tehtudki. Lausa suud olid lõhki juba naerdud.

Hernekülla saabus valge habemega hernetaat Rein. Rein küsis, et mida siin külas tehakse? Herned vastasid: „Ega siin muud tehta kui naerdakse”

Rein:” No siis tuleb naermisvastast rohtu anda”

Herned: „Kui sa meid puudutad, siis hakkad sina ka naerma”

Rein: „Selge, ma parem hoian teist eemale. Jätan teile virkuse vitamiine, äkki läheb neid teile vaja”.

Meie vastasime ära ka nädala küsimusele. 

Kui kaua on hernes idanemisvõimeline?

Kas Teie teate?

Mõnusat uurimist soovides

Kristi ja Maiu

Vastlapäev ja sõpruseterad

Esmaspäeva hommikul ootas lapsi üllatus. Räpinast oli saabunud postipakk. See sisaldas aedhernesortide "Valma" ja "Erme" seemneid.
Nüüd vajakiiresti  kastid mullaga täita, seemned mulda pista ja suurt hernesaaki ootama jääda. Või siiski mitte?
Uurisime külvikalendrit ja otsustasime oodata kolmapäevani. See siis vilja-päev. Ega me ju juuri või lehti kasvatada soovi, ikka herneid.
Aga hernesteta saa. Teisipäeval, hoolimata lumevaesusest, tegime hobuvankris paar kiiremat tiiru vastlasõitu ümber lasteaia ning lõunasöögiks pakuti laste lemmikut, hernesuppi. Küll maitses hästi!
Kolmapäeva, lasteaia sünnipäeva hommik oli kibekiiret tegutsemist täis. Seemneterad vajasid uurimist. Nii me neid vaatlesime, võrdlesime, loendasime ja jagasime. Jagasime hulkadesse "Ermed" ühte, "Valmad" teise, need mis likku, need mis kuivalt külvata vaja. Tegutsemist jagus kõigile väikestele sõrmedele.
Pärast kosutavat lõunaund oligi aeg külvikastid mullaga täita ning lauale tõsta.
Üks kast sai "Valmadele", teine "Ermedele". Ühte ritta leotatud, teise leoatamata seemneterad. Igale külvipulgaga vajalik sügavus ja teisest sobilik kaugus välja mõõdetud.
Ikka pulgaga auguke ette, terake sisse ja näpuga mulda peale. Parajalt toasooja veega kasta ja .....
... jälle oodata.

Mõista, mõista mis mul peos?

Mis likku, mis mitte?

Mõõtmine on tähtis töö!

Nii me siis ootame, uudishimulikud pilgud aeg-ajalt kasvukasti piiludes. Neljapäeval .... ei midagi, reedel samuti mitte. Ehk midagi uuel nädalal?
Seniks aga mõnusat sõprusetera kasvatamist!
Kristi